Lõpetage veealune sabotaaž

15 kuu jooksul põhjustasid Venemaale või Venemaalt suunduvad laevad neljal korral märkimisväärset kahju mitmetele veealustele energia- ja andmesideühendustele Läänemeres, lohistades oma raskeid ankruid üle kaablite ja torujuhtmete.

Ainult kõige kergeusklikumad võivad neid lihtsalt "õnnetusteks" nimetada, olenemata väidetest. Laevade ankrud ja ketid kaaluvad üle kümne tonni ja ei vaju ilma hoiatuseta. Hiina omanduses olevad laevad New New Polar Bear, Yi Peng 3, Eagle S ja Vezhen näitasid kõik kahtlast liikumist, kui nad jõudsid kaablite ümbrusesse.

Läänemere merekaablite infrastruktuuril on oluline roll nii energia- kui ka andmeedastuses, kuid see on vaid üks osa tohutust võrgustikust. Tihe veealune energia- ja telekommunikatsioonivõrk hõlmab ka Vahemere, Põhjamere, Hispaania ja Portugali ranniku, La Manche'i väina ja Kanaari saared.

Soome ametiasutused ei ole leidnud kindlaid tõendeid tahtliku sabotaaži kohta, kuid nad tunnistavad, et Venemaa osalust ei saa täielikult välistada. See, kas kahju oli tahtlik või mitte, on teisejärguline - igasugust veealuse kriitilise infrastruktuuri (CUI) kahjustamist tuleb käsitleda kui tõsist rünnakut meie kollektiivse julgeoleku vastu.

Venemaa luure oli ettevaatlik, et mitte jätta maha süüdistavaid tõendeid, mida saaks kasutada kohtus. Kuid juriidiliste tõendite puudumine ei tähenda automaatselt, et kahju oli juhuslik. Hübriidoperatsioonide puhul on eitamine alati peamine strateegia.

Küsimus ei piirdu Läänemerega; see on ülemaailmne probleem. Venemaa - ja võimalik, et ka teised vaenulikud osapooled - on kaardistanud kriitilist infrastruktuuri kogu maailmas, kusjuures sarnaseid juhtumeid on esinenud La Manche'i väinas, Atlandi ookeani ääres mööda Atlandiüleseid sidekaableid ja paljudes muudes piirkondades.

Läänemere merekaablite infrastruktuuril on oluline roll nii energia- kui ka andmeedastuses, kuid see on vaid üks osa tohutust võrgustikust. Tihe veealune energia- ja telekommunikatsioonivõrk hõlmab ka Vahemere, Põhjamere, Hispaania ja Portugali ranniku, La Manche'i väina ja Kanaari saared. Need ühendused on olulised energiajulgeoleku ja ülemaailmse telekommunikatsiooni jaoks.

Allveekaablite kaudu toimub suurem osa rahvusvahelisest andmeliiklusest, mille väärtus on triljoneid eurosid. Suurenevad geopoliitilised pinged ja küberohtude levik on aga tekitanud muret selle elutähtsa infrastruktuuri turvalisuse pärast. Läänemere allveekaablite sabotaaži vältimiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi, mis ühendab tehnoloogilisi, strateegilisi ja koostöömeetmeid.

Lisaks NATO käimasolevatele järelevalveoperatsioonidele peab EL võtma otsustavaid meetmeid. Esimeseks prioriteediks on tegeleda ühe algpõhjusega: sanktsioone vältiva laevastiku vastu. Sõltumata sellest, millise lipu all nad sõidavad, ei ole need laevad iseseisvad ettevõtjad - nad on Venemaa käsundusohvitserid.

EL peab kasutama oma majanduslikku ja diplomaatilist jõudu, et peatada selle Venemaa laevastiku tegelik tegevus ja sanktsioonidest kõrvalehoidmine. Nende laevade omanikke ja kasutajaid tuleb karistada. Lisaks sellele tuleb veealuse elutähtsa infrastruktuuri kahjustamise tagajärgi märkimisväärselt suurendada, et need oleksid tõhusaks hoiatuseks. Neid laevu tuleb vastutusele võtta ka meresõiduohutuse rikkumiste eest, sest nende halb seisund ja vananenud seadmed kujutavad endast tõsist ohtu keskkonnale.

Allveekaablite kaudu toimub suurem osa rahvusvahelisest andmeliiklusest, mille väärtus on triljoneid eurosid. Suurenevad geopoliitilised pinged ja küberohtude levik on aga tekitanud muret selle elutähtsa infrastruktuuri turvalisuse pärast. Läänemere allveekaablite sabotaaži vältimiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi, mis ühendab tehnoloogilisi, strateegilisi ja koostöömeetmeid.

Teiseks on oluline laevade jälgimine. Kui me saame nõuda kalalaevadele kohustuslikke pardakaameraid (CCTV), siis peaks sama standard kehtima ka kaubalaevade kaptenitekile. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) nõuab juba automaatseid identifitseerimissüsteeme (AIS); nüüd peaks ta kehtestama kohustusliku videovalve süsteemi ka kriitilise infrastruktuuri lähedal tegutsevatele laevadele. Lisaks sellele peab AISi väljalülitamine - mis on kahtlaste laevade puhul üha enam levinud - tooma kaasa palju karmimad karistused.

Liikmesriikide, NATO ja ELi kiire ja otsustav tegutsemine on võtmetähtsusega, et vältida edasist sabotaaži või selliseid nn õnnetusi. Eagle S-i konfiskeerimine Soome ametiasutuste poolt on suurepärane näide ja seda tuleks järgida. Lävi sekkumiseks, et kaitsta meie CUId, peab olema võimalikult madal.

Lõpuks on oluline roll üldsuse teadlikkuse tõstmisel. Me peame tunnistama, et vaenulikud jõud on meid sihikule võtnud ja ründavad. Venemaale, tema liitlastele ja tema käsilastele peavad järgnema reaalsed tagajärjed, mitte ainult hukkamõist.